Täna hommikuks olid oma aruanded esitanud üle 60% äriühingutest, mis on mõnevõrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Oma majandusaasta aruanded olid täna hommikuks esitanud 56 431 äriühingut kokku 93 402 äriühingust. Eelmisel aastal olid vastavad näitajad 48 859 tähtaegselt esitatud aruannet kokku 83 405 äriühingust. Lisaks on hetkel süsteemis valmis, aga registrile esitamata, 7455 aruannet, teatas justiitsministeerium.

MTÜdest, kes sel aastal peavad esimest korda aruanded mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile esitama, on oma aruanded esitanud 13 477. Kokku oodatakse 27 631 MTÜ aruandeid. Süsteemis valmis, aga veel esitamata on, 3212 aruannet.

Nagu eelnevatelgi aastatel laekus enim aruandeid just juunikuu viimastel päevadel, näiteks kolme viimase päevaga on oma aruanded esitanud ligi 23 378 äriühingut.

Registrite ja infosüsteemide keskuse asedirektor Piret Meelinnu sõnul sujus aruannete esitamine tehniliste tõrgeteta.

„Kuna süsteem võimaldab korraga ettevõtjaportaalis toimetada kuni 20 000 kasutajal, siis ei tekkinud kordagi ka mingit ülekoormust, sest sellist hulka kasutajaid ei olnud süsteemis kordagi korraga sees,“ ütles Meelind. „RIK oli ja on valmis vajadusel ka suuremat paralleelsete kasutajate hulka võimaldama, kuid sel aastal sellist vajadust ei tekkinud.“

Meelind prognoosis ühtlasi, et tõenäoliselt laekub aruandeid veel üsna palju ka sel ja järgmisel nädalal. „Nagu öeldud, esitas ka eelmisel aastal vaid ligi 60% äriühingutest aruande tähtajaks ning kogemus näitab, et juuli esimestel nädalatel toimub veel aktiivne aruannete esitamine.“

Justiitsministeeriumi nõunik Kadri-Catre Kasak ütles, et kuigi seaduse järgi saab aruannete esitamisega hilinejaid trahvida, siis sel aastal esimese asjana trahvi ei tehta, vaid saadetakse meeldetuletus.

„Sel aastal ongi plaanis hilinejate puhul esimese asjana saata meeldetuletus aruande esitamise kohutuse kohta, mitte kohe trahvima hakata. Ja nagu öeldud, arvestame niikuinii sellega, et juulikuu esimene nädal on veel üsna tihe aruannete esitamise aeg,“ sõnas Kasak.

Samas rõhutas Kasak, et nagu varasemad aastad on näidanud, siis on tihti hilinemise põhjuseks lihtsalt teadmatus või hooletus. „Näiteks on peamiseks aruande esitamata jätmise põhjuseks see, et firmad ei tea, et aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandusaastal mingit majandustegevust toimunud ei ole.“

Lõpetuseks toonitas Kasak, et majandusaasta aruannete esitamine ei ole mitte tüütu kohustus riigi ees, vaid sellel on oluline avalikustamisfunktsioon kolmandate isikute ees. Avalikud ja tasuta kättesaadavad aruanded annavad avalikkusele, võimalikele klientidele ja potentsiaalsetele partneritele, samuti ka võlausaldajatele ülevaate sellest, kuidas ühingul tegelikult läheb. Kõik aruanded on kasutajatele ilma vahetöötluseta ka kiiresti kättesaadavad.

Allikas: RIK