Ühisnädal 2017

Pildigalerii kodanikuühenduste konverentsist 2017
(pildistanud kogukonnapraktikant Annegret Reisi)


Urmas Lennuk "Seltsimaja rännak läbi aja"
 


Maarja Punak "Digimurrangud


Päeva moderaator Hannes Hermaküla


Maarja Punka, Heivi Mäekivi ja Janek Puusepp


Kaido Veski ja Hannes Hermaküla


Justin Petrone


Aruteluringid


"Sädeinimene 2017" Liivika Harjo


Sädeorganisatsioon 2018 Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda.
Pildil esinaine Helmi Urbalu


 

Lääne-Virumaa kodanikuühenduste konverentsi 2017 kokkuvõtted

„Seltsimaja“ rännak läbi aja" näitekirjanik ja dramaturg Urmas Lennuk
Urmas Lennuk rääkis kodanikuühenduste ajaloost ning sellest, kuidas need läbi aegade ühiskonda mõjutanud on. Näiteks tõi ta välja, et eestlaste lauluharrastus sai alguse seltsidest (Vanemuise selts jms) ning kui suur on olnud seltsimajade roll ühiskondlikus elus ja need on ka ühtedeks põhjusteks, miks peaks seltsitegevust toetama. Samuti näitavad kultuurikeskuste asutamisega seotud valimislubadused, et seltsitegevus on ikkagi vajalik. Välismaal on samuti tekkinud eestlaste kogukonnad, mille siseselt tähistatakse näiteks eesti tähtpäevi. Lennuk rõhutas, et on oluline osata mõelda kastist välja ja arvestada ka inimestega, kes võib-olla esmsel hinnangul meie maailmapilti ei mahu.
Kokkuvõtte koostaja: kogukonnapraktikant Kaisa-Kadi Pilt

"Digi-murrangud" veebikonstaabel Maarja Punak
Kuigi sageli arvatakse, et veebikontstaablid on mõeldud ainult lastele, siis nii see tegelikult ei ole. Veebikonstaablitelt saavad abi igas vanuses inimesed. Kuigi Eestis on ainult 3 veebikontstaablit, on veebipolitsei vastu väga suur nõudlus. Tihti pöördutakse veebipolitsei poole küberkiusamisega seotud küsimuste osas, kuid veebipolitsei poole võib pöörduda ka küsimustega, mis ei puuduta veebipõhiseid tehinguid. Viimasel ajal on ette tulnud väga palju kiusamisjuhtumeid. Lapsed on depressioonis. Kuid kiusamine on aktuaalne ka täiskasvanute seas.
Kodanikuühendustes tuleb rääkida probleemidest ja murekohtadest ühiskonnas, et kõik neid mõistaksid. Kohalolek ja olemasolemine on oluline!
Tähtis on veebikontstaablil olla kogukonnaga pidevalt ühenduses. Ühiselt, koos, rääkides, me saame nendest probleemidest jagu!
Kokkuvõtte koostaja: kogukonnapraktikant Maris Martinson

Paneelarutelu „Kogukonna rollid, mitmepalgelisus ja tulevik“
Arutelus osalesid:
- veebikonstaabel Maarja Punak
- Rakvere linna psühholoog Heivi Mäekivi
- Rakvere Sõbralt Sõbrale kaupluse juhataja Janek Puusepp
- kogukonna eestvedaja ja Kunda endine linnapea Kaido Veski

Paneelarutelus arutleti selle üle, et mis on üldse kogukond. Kogukonnaks saab nimetada inimesi, kellel kõigil on midagi ühist. Olgu selleks siis ühine territoorium, ühised huvid või emotsionaalne side. Võrreldes varasemaga on tänapäeval tekkinud kogukondi palju rohkem, sest inimesed on palju avameelsemad ning julgemad ringi vaatama ja uusi kontakte looma. Kogukondades esineb ka erirvamusi ning nende lahendused sõltuvad tihti eestvedajatest. Samuti on oluline ka praeguseid väärtuseid veel senisest rohkem kasvatada ning arendada. Kokkuvõtte koostaja kogukonnapraktikant Annabel Leiten

Arutlust jagus teemadel:
- Õppimise juures on oluline teooria ja praktika koostöö
- Õpetajaamet on väga oluline, kuid palk väike-neid tuleks rohkem märgata ja hinnata
- Näiteks „Teeme ära“ kampaania on ettevõtmine, mille käigus inimesed hakkavad prügi märkama ja seda olukorda parandama.
- Muutused ühiskonnas ei toimu üleöö, vaid põlvkonniti-kui meie teeme ettevõtmisi ja kampaaniaid, mõjutame sellega oma lapsi, kelle jaoks need teemad on juba rohkem iseenesestmõistetavad.
- Kui inimesi on palju, on võimalik suuri asju ära teha.
Kokkuvõtte koostas kogukonnapraktikant Kaisa Kadi Pilt

"Vaade Eestile ja eestlastele"
Ameerika-Eesti ajakirjanik, kirjanik, blogija ja muusik Justin Petrone

Justin Petrone arutles humoorikalt eestlaste olemusest läbi välismaalase silmade. Justine Petrone sattus Eestisse elama, kuna leidis endale eestlasest naise. Siia tulles oli ta suure osa oma elust veetnud lärmakas Ameerika keskkonnas, mistõttu siia sattudes avastas ta end ümbritsevat justkui kividest. Igapäevane suhtlus müüjate või suvaliste inimestega rongis jäi napisõnaliseks või üldse puudulikuks. Eestlastele pidas ta veel iseloomulikuks tagasihoidlikkust, viisakust ning kaua mõtlemist. Ta ei mõistnud, et sündivale lapsele nime panek võib osutuda pikemaks kui üheksa kuud. Eestlaste mentaliteeti pidas ta seisnevat asjaolus, et aeg on kallis asi. Aega ei tohi raisata, sest see ei ole lõputu. Niisamuti on eestlastel ka õunadega. Õunad tuleb ära korjata nii maa pealt kui ka puu otsast, sest moosi saab teha ju mõlematest. 
Eestit kui riiki arvas ta muule maailmale paistvat kui IT-paradiisi. Siin on veebiteenused ning laia levikuga internet. 90ndate aastate lõpus tundus Eesti veel vaene Euroopa riik, kuid järsku jõudis Eesti konkureerima rikkaimatega. Petrone`i arvates võiksid ameeriklased olla eestlaste peale kadedad. Kokkuvõtte koostaja kogukonnapraktikant Annabel Leiten

Laudkondlikud aruteluringid lauajuhtidega
„Maa naine - lihvimata teemant?“ Sirje Vällmann ETNA Eestimaal
Laudkonnas tehti juttu maa naiste ettevõtlikusest ning sellest, kuidas me väärindame naiste ettevõtlikust maal. Maa naine on kui lihvimata teemant ning tihti ta ei oska või ei julge ennast hinnata.

„Robootika tehnoloogiahuvihariduse populariseerijana“ - Rasmus Kits Eesti Teadushuvihariduse Liit
Kuidas populariseerida tehnoloogia huviharidust:
- teadvustada läbi teiste tegevuste - loovus;
- kaasata ettevõtjaid;
- KOV ja riigi tugi ülioluline,
- käed külge, kogemuse rakendamine, see meie tulevik!

„Tere, Tervis“ Olga Mets MTÜ Tere, Tervis!
Kui annan terekäe tervisele, siis järelikult annan terekäe elule. Inimese põhitaotlus elule on rahulolu, eelkõige rahulolu iseendaga. Siit laieneb rahulolu kõigele, mis inimese ümber, eriti inimestele, kellega jagatakse oma elu ... Kuidas käituda nii, et püsiks loov (mitte lammutav) suhtlemine oma argitegevustes? Milline roll on igaühel meist siin täita, kui soovime tervet pereliiget, tööpartnerit, kogukonnakaaslast? Mil viisil suudame jääda empaatilisteks kaaslasteks, kui tahame ühes käia aina suurema kiirusega muutuva ajaga? Võib-olla peakasime õppima sallivust, hoolimist, suutlikkust märkamaks oma vajadusi? Alustagem siis üheskoos: õpisime ära 4-astmelise lähedust loova suhtlemise viisi.

„Aktiivne vananemine“ - Ene Saaber MTÜ Seeniortants
Kui laul teeb rinna rõõmsaks, siis tants teeb kondi kergeks. Oluline on suhtlemine, edutunne, muusikateraapiline mõju. Kõik see on kokku tervis!

„Noored“ - Lääne-Virumaa Noortekogu
Arutleti hariduse, noorte ja kodutööde koormuse teemadel.

„Digikogukonnad ja -sõltuvus“ Maarja Punak
Peamiseks aruteluteemaks oli laste internetimaailmast välja toomine:
- Kui lapsele keelataks näiteks arvutis olemine, peaks talle leidma muu tegevuse selle asemele. Seejuures võib talle tunduda, et arvutis olemise eest karistatakse teda mõne muu tegevusega (näiteks õues olemisega).
- Lapse päevaplaanis peaks olema võrdselt nii ’kasulikku’ tegevust kui internetis ajaveetmist.
- Lapsed veedavad palju aega internetis, kuna tänapäeval on esiplaanile tõusnud virtuaalsuhtlus ning seeläbi sotsialiseerutakse sõpradega just internetis.
- Teisest küljest ei saagi lapselt oodata koju tulles suurt aktiivsust, kuna kõiksugu trennid ja huviringid on ta päeva jooksul ära väsitanud.
- Koolides aitaks näiteks telefonide ajutine ära võtmine, et lastel poleks võimalustki netis aega veeta. Siis aga tuleks vahetundides leida lastele alternatiivne tegevus. Siinkohal osutub probleemiks ruumipuudus koolis. Kitsastes koridorides ei saagi lapsed eriti muud teha, kui telefonis olla. 
- Suureks probleemiks koolides on teiste kiusamine pildistamise ja filmimise teel. Selle vastu aitaks samuti tundides telefonide kokku kogumine.
- Põhiliseks lahenduseks sellele pakuti konkreetse juhtumi suuremale arutelule viimine. Näiteks oleks hea mõte haarata vestlusesse juhtumit hõlmava lapse/laste klassi lapsevanemad. Sellistel kogunemistel on oluline rääkida probleemi lahendamisest, mitte konkreetsete laste süüdistamisest.
- Kõige tähtsam on juba varajases eas lapsega koos taolistest asjadest arutleda ning seejuures mitte keelata. See tekitab lastes usalduse vanemate vastu.
Kokkuvõtte koostaja kogukonnapraktikant Kaisa-Kadi Pilt

„Õigeaegne märkamine ja ennetustegevus“ Marge Zaidullin Aasukalda Maa ja Merepäästekomando
Kuidas luua kontakt abi andja ja tegeliku abivajaja vahel? Seda just sotsiaalsete toimetulekurasksutega kogukonna liikmete korral, samas takistada õpitud abituse kujunemist. Kuidas integreerida madalama sotsiaalse positsiooniga kogukonna liiget?

„Elukestva õppe vajalikkus ja vormid“ Maia Simkin ja Janne Pärlin Juhan Kunderi Selts
Elukestev õpe on oluline:
- inimene tunneb kaasatust,
- kuuluvus kogukonda,
- elu pidevas muutumises,
- tunnustus,
- hoaib vaimu virgena,
- uued oskused,
- toimetulek paraneb,
- enesehinnang paraneb,
- õpioskuste- ja harjutuste süvenemine, elukvaliteedi tõus,
- rahvakoolis õppimine on sobiv kõigile (eakad, lapsed, muulased)
- igast asjast õpib midagi,
- õppida pole kunagi hilja,
- Tarkust omandav kogukonnaliige on väärtus!

„Mõisa äratamine“ Evelin Poolamets MTÜ Maavald
Arhitektuuri pärandi tähtsus piirkonnale/kogukonnale. Kas Lääne-Virumaa võiks olla mõisaturismikeskus? Kas Lääne-Virumaa vajaks ühtset mõisaturismi turundamist? Millised võiksid olla mõisa teenused? Mõis kogukonna keskuseks!? Kuidas leida mõisatele „äratajaid“?

„Füüsiline aktiivsus ja tervislik mõtlemine hoiab kogukonna aktiivsena“ Sven Hõbemägi
Kuidas kogukond saaks oma liikmeid aidata? Alati peab olema eeskuju, kes näitab, et saab ja on võimalik. Väga palju on kinni kogukonna liidris ning kogukonna rahalises toetuses. Kui kogukonna juht ei väärtusta füüsilist aktiivsust ja tervislikku mõtlemist, siis on raske seda teha ka kogukonna liikmetel, kuna puuduvad vastavad võimalused. Paljudel inimestel on vaja tugevat eestvedajat ning kaaslasi, kelle eeskujul trenni minna. Näiteks võib tuua Puudega Inimeste Liidu, mis aitas üheskoos inimesed liikuma. Kõige raskemad 4 sammu on tugitoolist välisukseni! 
Et lastest saaksid kasvada tervislike eluviisidega täiskasvanud, peaks õpetama koolis kehalise kasvatuse raames ka tervislikku toitumise põhitõdesid. 
Sageli treenitakse treeningutel võistlusteks, kuid pigem peaks trenn olema lõõgastav väljund. Treeningute eesmärk peaks olema saavutada midagi enda suhtes, mitte võistelda teistega. 
Eestvedajad ei tohi kustuda! Tervislik mõtlemine peaks saama eluviisiks! Koostöö viib sihile!
Kokkuvõtte koostaja kogukonnapraktikant Maris Martinson.

Fotogalerii (pildistanud Annegret Reisi)

Vaata kindlasti! Kogukonnapraktikantide videoklipp "Sädeinimene" (Autorid: Annegret Reisi, Maris Martinson, Kaisa-Kadi Pilt, Annabel Leiten ja Alex Tervinsky)


Selgunud on Lääne-Virumaa "Sädeinimene" ja "Sädeorganisatsioon" 2017

Lääne-Virumaa kodanikuühenduste konverentsil 23.11.2017 kuulutati välja ja tunnustati maakonna sädeinimesi ja sädeorganisatsioone.

SA Lääne-Viru Arenduskeskuse tunnuskirja "Sädeinimene" 2017 pälvis Liivika Harjo Väike-Maarja vallast. Liivika Harjo on sädeinimene, kelle tegevuse mõju ulatub üle maailma! Liivika on ühendajaks ühtaegu nii Simuna kogukonna inimestele, Pandivere piirkonna ettevõtlikele noortele kui UNESCO maailmapärandist huvitunud turistidele. Liivika Harjo on kogukonnamootor, kelles põksub jõud 24/7.

"Sädeorganisatsioon" 2017 on Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda. Lääne-Viru Puuetega Inimeste Koda on oma pikaajalise tegevusega olnud tugevaks toeks Lääne-Virumaa erivajadustega inimestele ja neid ühendavatele ühingutele. Aastate jooksul on tehtud tõhusat koostööd paljude organisatsioonide ja asutustega nii Eestis kui väljaspool.

"Sädeinimene" 2017 kandidaadid:

  • Aleksander Pritsik
    Alati abivalmis, loov ja kaasahaarav orienteerumisürituste läbiviija Võsu Kooli lastele. Oma ala meister.
  • Anne Maalman
    Roela Kooli ja kogukonna aktiivne ja sütitav eestvedaja. Hinnatud õpetaja ja kolleeg.
  • Marge Zaidullin
    Marge on märkaja, ühendaja, lepitaja, julgustaja ja võitleja. MTÜ Aasukalda Maa ja Merepäästekomando särav eestvedaja.
  • Riina Gull
    Riina on Rakke valla ja selle ümbruse tõeline säde, kes oma entusiasmi ja rõõmsaleelsusega nakatab kõiki enda ümber. Suure südamega tantsuõpetaja.
  • Piret Laidroo
    Piret Laidroo on tõeline piirkonna sädeinimene, kellel jagub lõputult ideid ja energiat noortega koos tegutsemiseks.
  • Lii Undusk
    Lii Undusk on Võsu hea haldjas.
    Ta korraldab ja toimetab Võsu Eakate Seltsi Meelespea memmedele-taatidele meeldejäävaid üritusi, mälumänge ja väljasõite.
  • Tiina Alavere
    Tiina on entusiastlik ja aktiivne Roela piirkonna eestvedaja. Ta on heaks koostööpartneriks piirkonna asutustele ja uutele algatustele.
  • Maret Noodla
    Maret Noodla on Lääne-Virumaa Pensionäride Liidu aktiivne ja tegus juhatuse liige. Ta on Lääne-Virumaa Spordiveteranide Koondise revisjonikomisjoni esinaine. Ta on särav ja nõudlik isiksus, kes järgib aktiivselt vananemise põhimõtet.
  • Mall Võhandu
    Mall Võhandul on suurepärane oskus inimesi juhtida, kaasata ja tegutsema panna. Mall Võhandu on töötanud 50 aastat Kiltsi koolis ja ta on palju aidanud kaasa kohaliku elu arengule.
  • Helmi Urbalu
    Helmi Urbalu on juhtinud Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda juba üle 10. aasta. Ta on ühendaja, teejuht ja abistaja.
  • Helena Mägi ja Lisete Laisaar
    Kodukandi TV eestvedajad, kes iganädalaselt kajastavad youtube´is Kadrina vallas toimuvaid olulisi sündmuseid. Läbi uue meediakanali jõuatakse positiivsete sõnumitega paremini ka noorteni.

"Sädeorganisatsioon" 2017 kandidaadid:

  • Sõmeru Vallavalitsus
    Vald on igati toetanud MTÜ-sid, nii sisulise tegevuse, kui ruumide korrashoiu ja remondi osas. Tänu sellele on Sõmeru vallas tugevad küla- ja noortekeskused. Keskustes töötavad särasilmsed sädeinimesed, kes leiavad põnevaid tegevusi ja võimalusi eakatest päris noorteni välja.
  • Sõmeru Tervisekeskus OÜ
    Sõmeru Tervisekeskuses toimub järjepidev areng terviseteenuste osutamisel. Kogu personal on alati väga abivalmis ja sõbralik. Korraldatud on arsti vastuvõtt ka valla teistes keskustes Uhtnas ja Ubjas.

Hea MTÜ eestvedaja!
 
Ootame Teid Lääne-Virumaa kodanikuühenduste konverentsile, mis toimub 23. novembril 2017, algusega kell 9.30 AQVA Hotel&Spa Konverentsikeskuse saalis Suur Rooma (Parkali 4, Rakvere).
 
Selleaastase konverentsi peateemaks on kogukond ja selle rollid muutuvas ajas. Päeva modereerib Hannes Hermaküla. 
 
Traditsiooniliselt antakse konverentsil üle Lääne-Viru Arenduskeskuse ja Lääne-Viru Maavalitsuse tunnuskirjad.
 
Konverentsil osalemine on kõigile tasuta.
 
Tutvu päevakavaga siin: PÄEVAKAVA
 
Oma osalemisest palun teatada siin: OSALEN KONVERENTSIL! 
 
Lugupidamisega
Katrin Põllu
MTÜ konsultant
SA Lääne-Viru Arenduskeskus

Algas kandidaatide esitamine tunnuskirjadele "Sädeinimene" ja "Sädeorganisatsioon" 2017

Tunnuskirjadele "Sädeinimene" ja "Sädeorganisatsioon" 2017 saab kandidaate esitada 27. september - 27. oktoober.

SA Lääne-Viru Arenduskeskus kutsub üles esitama kandidaate tunnuskirjadele „Sädeinimene“ ja „Sädeorganisatsioon“. Tunnuskirjadele saab esitada Lääne-Virumaa kodanikke, MTÜ-sid, kohalikke omavalitsusi või asutusi, kes on oma silmapaistva tegevusega kaasa aidanud kohaliku elu arengule, loonud või algatanud uusi tegevusi, kaasa aidanud koostööle ja toetanud maakonna arengut. Kandidaate võivad esitada kõik meie maakonna kodanikud ja organisatsioonid.

Kirjalik ettepanek koos põhjendusega esitada Lääne-Viru Arenduskeskusele hiljemalt 27. oktoober 2017, aadressil F.R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere või e-posti aadressil: mty@arenduskeskus.ee. Abiks kandidaatide esitamisel on arenduskeskuse MTÜ konsultant Katrin Põllu (telefon 325 8028).

Tunnuskirja andmise otsustab komisjon lähtuvalt esitatud ettepanekutest.

Tunnuskirja saajad kuulutatakse välja 23. novembril Lääne-Virumaa kodanikuühenduste konverentsil ja arenduskeskuse kodulehel.

Tutvu lähemalt: Statuut 2017

Esita kandidaat: Ettepaneku vorm

Lisainformatsioon:
Katrin Põllu
MTÜ konsultant
tel:325 8028 ja 5850 1250
mty@arenduskeskus.ee  


Korralda oma sündmus Ühisnädalal

Viiendat aastat toimuv kodanikuühiskonna nädal – Ühisnädal – tuleb ka sel aastal. Novembri lõpus, kodanikupäeva lähistel aset leidev Ühisnädal ootab kõiki ühendusi, kogukondi, ettevõtteid ja ärksaid inimesi korraldama sel nädalal sündmusi, et väärtustada üheskoos kodanikuaktiivust ja isetegemist ning tutvustada kogukonnale oma tegemisi.

Sel aastal on Ühisnädala keskseks teemaks vabakonna liikmete tunnustamine ja esiletõstmine. Üle Eesti korraldavad maakondlikud arenduskeskused oma kogukonnas tunnustussündmusi, mille raames saavad tublimad vabatahtlikud, parimad vabaühendused ning silmapaistvamad ettevõtmised tunnustatud.

Maret Lepiksaar Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest: „Käesoleva aasta Ühisnädalaks on Eestis toimunud mitmete omavalitsuste ühinemised, kadumas on maavalitsused. On veel segane aeg, kus leitakse uusi rolle ja võetakse vastutust suuremate piirkondade eest. Kindlasti toob see kaasa kogukondade suurema huvi ja ka kohustuste võtmise oma piirkonnas. Miks mitte korraldada kogukondade kohtumisi ja kärajaid just Ühisnädalal, et mõelda, kuidas oma hääl ja vajadused välja tuua uues omavalitsuses”.

Ühisnädalal toimub üle Eesti palju põnevaid sündmusi, kus tutvustatakse inimeste omaalgatuslikke ettevõtmisi, räägitakse kodanikuühiskonna tähtsusest ja rollist riigi arengus. Aastate jooksul on toimunud näiteks maakondlikud kodanikuühenduste konverentsid, erinevad talgud, kärajad, filmiõhtud, ühenduste avatud uste päevad, õpitoad, vabatahtlike aktsioonid jpm.

Enda sündmust saab kirja panna 10. novembrini maakondliku arenduskeskuse konsultandile kirjutades. Oma maakonna konsultandi kontaktid leiad MAKISest siit. Teie sündmus lisatakse üle-eestilise Ühisnädala programmi.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub juba viiendat aastat järjest ja mis leiab aset novembrikuu viimasel nädalal 20. - 26. novembril, kodanikupäeva lähistel. 2016. aastal viidi üle Eesti Ühisnädala raames läbi 162 sündmust 143 partneri poolt, millest võttis osa enam kui 5500 inimest. Sündmused toimusid igas maakonnas ja nende korraldamist koordineerisid maakondlikud arenduskeskused.

Ühisnädala toimumist toetab SA Järvamaa Arenduskeskus ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.