(LIKVIDEERIMISEL)
Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Aarne Leisalu sulest ilmus ajakirjas TööstusEst artikkel „Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor“.

Lääne Virumaa tööstus on mitmekesine, ettevõtete väljakutseks on lisandväärtuse kasv ja kõrgema tootlikkuse saavutamine. Arengu võtmeks on tehnoloogiline moderniseerimine, tööjõuga parem kindlustamine ning koostöö ettevõtete vahel.

Lääne-Virumaa on rahvaarvult ja sisemajanduse koguproduktilt (SKP) Eesti maakondadest viiendal kohal, kuid 11 vähemlinnastunud maakondade selge liider. Maakonna majandus põhineb suuresti traditsioonilistel majandusharudel ja ettevõtetel. Sekundaarsektori SKP osas on maakond teisel kohal Ida-Virumaa järel ning kaasaegse majanduse suundumuste kohaselt on sektori osatähtsus veidi langenud ja tertsiaarsektori oma tõusnud. Ekspordinäitajatelt elaniku kohta on maakond maakondade pingereas kolmandal kohal. Tööhõive järgi on majanduse struktuur iseloomulik nn. maalistele regioonidele.

Paraku võib täheldada maakonna sotsiaalmajanduslikus arengus mitmeid ebasoodsaid arengutrende – Eesti keskmisega võrreldes on SKP osatähtsus ja osakaal elaniku kohta langenud, ekspordi mahud elaniku kohta kahanemas, tööpuuduse ja tööhõive määr kehvemad, hõivatute arv vähenenud, keskmine brutopalk madalam, ettevõtlusaktiivsus vaid 60%, uusettevõtluse tempo väiksem jms.

Lääne-Virumaa sotsiaalmajanduslike negatiivsete trendide katkestamisel on maakonna tööstuse arengul oluline roll. Tööstuse arengueelduste poolest jääb maakond alla vaid Harjumaa’le:

  • Tööstusliku pärandi poolest on Lääne-Virumaa üks Eesti olulisemaid maakondi, kus asub 6% Eesti 20 ja enama töötajaga tööstusettevõtteid. Maakonna tööstus on mitmekesine ja tegevusalade lõikes pole selget spetsialiseerumist. Suurem osakaal on toiduainete ja jookide, puidutöötlemise, metallitöötlemise ja masinaehituse tegevusaladel. See loob eeldused erinevate tegevusalade vastastikku rikastavaks arenguks.
  • Maakonna logistiline asend Eesti sise- ja välisturgude suhtes on soodne ning logistiline taristu (põhimaanteed, raudteed, maagaasivõrk, meresadam) on Eestis üks paremaid, asetsedes Tallinna-Peterburi ühendusteel ning võimalus on meretranspordiks Kunda sadama kaudu. Puudub vaid lennuühendus, kuid Tallinna lennujaam on suhteliselt lähedal.
  • Maakonna majandust iseloomustab tugevate brändide olemasolu nii tööstuses – Eestis ainulaadsete tehaste olemasolu (AS Kunda Nordic Tsement, Wienerberger AS, Estonian Cell AS), kui ka näiteks kaubanduses (OG Elektra AS). See eristab maakonna majandust enamikust Eesti väiksematest maakondadest.
  • Lääne-Virumaa tugevuseks on suhteliselt suur eksportsektori osatähtsus. Paraku põhineb see Eesti keskmisega võrrelduna vähesemal arvul ettevõtetel, on tugevalt sõltuv majanduskonjunktuurist ning ohustatud nii Euroopa Liidu karmistuvast kliimapoliitikast kui ka naaberriikidest ebasoodsama maksu- ja hinnapoliitika kaudu.
  • Maakond paistab silma maavarade rikkuse poolest – siin leidub fosforiiti, põlevkivi, kõrgemargilist ehituslubjakivi, tsemenditootmise toormeks sobivat lubjakivi, (keraamilist) savi. Maakonnas on mitmed suured kohalikke maavarasid väärindavad ettevõtted. Siiski on ehitusmaterjalide turu maht piiratud, põlevkivi kasutus ning fosforiidi kasutuselevõtt ebaselge kaevandamisperspektiiviga.
  • Lääne-Virumaa on üks parimate eeldustega maakond toiduainete tootmiseks – siin toodetakse üle kümnendiku Eesti lihast ja piimast. Metsa varudelt ja raie mahtudelt on maakond keskmiste hulgas.
  • Tööjõu koguarvu (4% kogu Eesti tööjõust) ning töötlevas tööstuses hõivatute arvu (6%) ja osatähtsuse poolest on Lääne-Virumaa keskmiste maakondade seas. Paraku kuulub maakond väheneva elanikkonnaga maakondade hulka – Statistikaameti prognoosi järgi kahaneb rahvastik 2045 aastaks 28%, tööealine elanikkond aga 40%. Keskmine töötasu on maakondade seas viimases kolmandikus. Noorte jaoks pole lihtne tööstustöö enam atraktiivne ning odava tööjõu eelis rahvusvahelisel turul on kadumas. Erinevate meetmetega on hõivatute arvu vähenemist võimalik leevendada.
  • Töötlevas tööstuses hõivatute haridustasemelt on Lääne-Viru maakond keskmiste maakondade seas, kus keskhariduse ja kutsega hõivatuid on 35% ning kõrgharidusega 20%. Paraku suunduvad kutseharidusse vaid kolmandik põhikooli lõpetajatest, gümnaasiumi lõpetanutest jätkab kutsekoolis õpinguid alla kümnendiku ja kõrgkooli suunduvad pooled. Probleemiks on, et noored ei pöördu õpingutejärgselt maakonda tagasi.
  • Maakonnas on soodus sotsiaalne foon ettevõtluseks ja tööstuse arenguks, mis lihtsustab tööstuste laiendamist ja rajamist.

Maakonna tööstuse nn. vedavateks tööstusharudeks on

  • ehitusmaterjalitööstus (sh. puittoodete ja metallkonstruktsioonide valmistamine) maakonna tähtsaima tööstussektori ja suurima tööandjana;
  • masinatööstus, mille osatähtsus on müügimahtude osas küll pigem tagasihoidlik, kuid müügitulu ja eriti ekspordi osatähtsuse poolest on maakonna kõrgeima lisandväärtusega tegevusala ja kõrge töötasu taseme tõttu sotsiaalses mõttes maakonna mõjusaim tööstusharu;
  • toiduainetetööstus, mis konkureerib ehitusmaterjalide tootmisega küll tööhõive ja müügitulu osas tervikuna, kuid jääb alla eelkõige ekspordimahtudelt.

Need kolm tööstusharu moodustavad osatähtsuselt maakonna tööstuse „kandva osa“ andes 71% tööstuse tööhõivest, 70% tööstuse käibest ja 67% tööstuse ekspordist. Ülejäänud tööstuse „pilt“ on suhteliselt kirju – sinna mahuvad nii rõiva-ja tekstiilitööstus, mööblitööstus, kui ka muud erineva profiiliga tööstusettevõtted.

Paraku on üle 70% maakonna tööstusest madaltehnoloogiline ja vajab konkurentsis püsimiseks tõsist arenguhüpet. Ka on kõrgtehnoloogilises tööstuses suur peamiselt allhankel põhineva lihttöö osatähtsus. Madalama tehnoloogilise arengutasemega sektorid on küllaltki Eesti turu kesksed. Siiski viitavad tööstuse ekspordi ja müügitulu ning tööhõive näitajad keskmisest parematele eeldustele tootmise laiendamiseks ja ekspordiks.

Tööstuse arendamisel võivad küll olla olulise mõjuga suuremad taristuprojektid – eeskätt Kunda sadama ja sealsete laevaühenduste arendamine, raudtee uuendamine, Tallinn-Narva maantee ehitus jms, kuid arengu võtmeks on pigem ettevõtete lisandväärtuse suurendamine tehnoloogilise moderniseerimise edendamise, tööjõuga parema kindlustamise ning ettevõtete vahelise koostöö tugevdamise kaudu. Peamised väljakutsed on:

  • Ettevõtete tootlikkuse suurendamine, tootmise efektiivistamine automatiseerimise ja digitaliseerimise, aga eelkõige ärimudeli nüüdisajastamise ja tootearenduse kaudu globaalses väärtusahelas soodsamale, kõrgemat lisandväärtust andvale positsioonile „liikumine“, üleminek madal- ja kesk-madaltehnoloogiliselt tootmiselt kesk-kõrgtehnoloogilisele tööstusele (eelkõige kõrgema tootlikkusega ja palgatasemega masinatööstuse laiendamine). Selle nihke soodustamisele aitab maakonnas kaasa ettevõtjate nõustamine, koolitamine, neile toetusvõimaluste ja arendusinvestorite
  • Nutikas spetsialiseerumine maakonnaomaste tööstuste kasvuvaldkondades (eelkõige maakonnas suurt osatähtust, pikaajalised tootmistraditsioone ja oskusteavet omavas, kuid madala lisandväärtusega ehitusmaterjalitööstuses). Selle nihke soodustamiseks on vaja tugida tootearendust ja innovatsiooni nii üksikettevõtete, kui ka ühiste huvidega ettevõtjate võrgustike ning klastrite käivitamise kaudu, viia läbi teemakohaseid koolitusi ja kogemuste vahetusi.
  • Tööstuse areng võimaldab pakkuda spetsialistidele mitmeid atraktiivseid töökohti, mis eeldab eeskätt oskustööliste ettevalmistamist vastava kohandamisega nii kohalikes õppeasutustes kui toetusi mujal õppimiseks. Oluline on kasvatada maakondlike ettevõtluse tugistruktuuride võimekust noorte ettevõtlikkuse suurendamisel, kujundada ettevõtlusvõrgustikke ja kompetentsi keskusi ning tuua maakonda digi-, tootearendus- ja turunduskompetentsi.

Maakonna majanduseeldustele tuginedes võiks maakonna põhiliseks arengusuundumuseks saada ringmajanduse rakendamine maakonna sotsiaalmajandusliku toimemudeli vastavasuunalise järk-järgulise ümberkujundamise kaudu. Tööstuse osas tähendab see eelkõige ettevõtete vaheliste tootmisjääkide ja ressursside taas- ning uuskasutuse süsteemi sisseseadmist; tootearenduses toodete taaskasutuse, tootmisprotsessi tehnoloogilisel (sh automatiseerimine ja digitaliseerimine) arendamisel ja ärimudeli uuendamisel ringmajanduse ja ressursisäästu põhimõtete võimalikult laialdast järgimist. Ühtlasi loob ringmajanduse printsiipide maakonna ülene kompleksne rakendamine täiendava initsiatiivi väikeettevõtluse laienemiseks sh uute tööstusettevõtete ja töökohtade tekkeks. Kuid selline lähenemise vajab nii avaliku võimu, elanike ja tarbijaskonna ning ettevõtluse tegevuse vastavat eesmärgistamist. Maakond oma mitmekülgse tööstuse ja majandusega ning mõõduka suurusega sobiks üleriigilise kompleksse ringmajanduse piloodi käivitamiseks, mille kaudu saab „katsetada“ ringmajanduse sotsiaalmajanduslike suhte muutmise mõjureid ja initsiatiive.

Artikkel tugineb 2019. aastal Lääne-Viru Arenduskeskuse tellimusel OÜ Geomedia uuringule „Eelised ja piirangud Lääne-Viru maakonna tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvuks“. Uuringu läbiviimist toetas EL Regionaalarengu fond.