Arenduskeskuse ettevõtluskonsultandi Aarne Leisalu, Ph.D, sulest ilmus Virumaa Teatajas, 23 aprillil artikkel “Töökohtade tugioksjon – kas tõhus leevendus kasvavale töötusele?” Artiklis käsitletakse tööpuuduse leevendamise üht kuluefektiivset võimalust töökohtade loomiseks ja kohaliku piirkonna sotsiaalmajanduslikuks arendamiseks.

Eriolukorrast tingitud maakonna ettevõtete tellimuste vähenemisest ja ka ettevõtete tegevuse seiskumisest tingituna on alanud ja paraku kipub jätkuma töötajate koondamine ning töötuse kasv maakonnas. Erilise löögi all on Viru-Nigula vald, kus Kunda Nordic ärimudeli muutusest tingitud suur- ning partnerettevõtetele üle kanduv töötajate koondamine toob kaasa Viru-Nigula piirkonnale pikaajalisi sotsiaalseid probleeme. Ühiskonnal, kohalikul võimul ja töötukindlustusel tuleb kinni maksta sotsiaalse mullistumise järelmid!

Riigi harmooniliseks ja jätkusuutlikuks arenguks on vajalik regionaalselt tasakaalustatud riik. Paraku ”jooksevad“ maapiirkonnad ja väiksemad linnad elanikest tühjaks eelkõige just konkurenstivõimelise töötasuga töökohtade puuduse tõttu. Erinevad sotsiaaltoetused allesjäänutele (sageli töötutele) on nende piirkondade kohalikele omavalitsustele suureks koormaks ja takistavad piirkonna avalike teenuste kvaliteetset osutamist ja arengukavade elluviimist. Lõhe nö. linna ja maa vahel ning ääremaastumine süveneb järjest. Seega on riigi tasakaalustamiseks hädavajalik paremate avalike teenuste osutamise püüdluse kõrval ka regionaalpoliitiline tööturu ja ettevõtluse suunamine.

Eriolukorras on rakendatud Töötukassa kaudu töötasu hüvitist koondamisohus töötajaile, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Nn. tavaolukorra jaoks on rakendatud tööpuuduse leevendamise ja täiendavate töökohtade loomise programmid ja toetusmeetmed on paraku suunatud selle eesmärgi täitmiseks vaid kaudselt: teavitame, koolitame, harjutame töötuid, toetame eksporti, tehnoloogia uuendust ja innovatsiooni, põhivahendite hankimise abistamise kaudu ettevõtluse käivitamist ja tugevdamist, koolitame ja nõustame jms. Seejuures arvestatavat tööturu regionaalset ja/või maakonna arengukavade põhist suunamist ei toimu.

Olemasolevate tööturu tugimeetmete kõrval (või asemel) võiks olla otstarbekas ja kuluefektiivsem eesmärgipäraselt ”osta” ettevõtjalt töökohti töökohtade toetusoksjonite kaudu. Töökoha toetamise õiglase hinna saamiseks peaks see toimuma vähempakkumise teel. Ettevõtja huvi vähempakkumisel osalemiseks on töötajate väljaõppeks, kvalifitseeritumate töötajate palkamiseks, ettevõtte kassavoo tugevdamiseks ja laienemiseks täiendava stabiilse rahavoo, aga ka investeeringuteks vajalike vahendite saamine.

Riik (nt. Töötukassa kaudu) koostöös kohaliku omavalitsusega või omavalitsuste liit kuulutab välja ettevõtjatele suunatud vähempakkumise N töökoha saamiseks M piirkonnas/omavalitsuses. Kohaliku omavalitsusega koos ja prioriteetide kohaselt on võimalik lisaks määratleda ka valdkond ning tegevusala, kuhu töökohti soovitakse. Aga ka töötasu tase, et vältida toetuse kasutamist madalapalgaliste töökohtade loomiseks/säilitamiseks. Riigipoolsed töökohtade toetusoksjonid peavad toimuma regionaalpoliitiliselt suunitletuna ja oluline on, et võimalusel vähempakkumise töökohad just kohalike elanikega täidetaks. Vajadusel võiks lisada mõõdukalt ka muid töökoha toetust taotlevale ettevõtjale esitatavaid tingimusi. Igal juhul peab see töökoht säilima vähemalt T (nt. 3) aastat. Vähempakkumisel saadud ettevõtjate töökoha(-tade) vähempakkumise tingimustele vastavate hinnapakkumiste kasvavast järjekorrast kuni vähempakkumise töökohtade arvuni (või hanke eelarvelise töökohtade toetussumma suuruseni) selgub toetussumma suurus, mida pakkumuse teinud ja vähempakkumisel „joone alla“ jäänud ettevõtjatele töökoha(tade) loomise ja säilitamise eest vähempakkumise tingimustel teatava perioodi vältel (nt 3 aastat) peale ettevõtjapoolsete kulutuste teostamist makstakse. Vältima peaks ettevõtjale toetusvahendite kasutusotstarbe ettekirjutamist. Samas on loomulik, et kui ettevõtja toetuse tingimusi ei täida (või ei suuda täita), siis nõutakse tagasi lepingu mittetäitmisele proportsionaalne summa sh. tuvastatud pahatahtlikkuse korral koos trahviga.

Töökohtade loomise toetussummade saamiseks tuleb lisaks regionaalpoliitika teostamise eelarvelistele, aga ka KOV tasandusfondi ja Töötukassa ettevõtluse toetamise vahenditele kaasata EL tööturu reguleerimiseks suunatud vahendeid eeldusel, et seda järgmise EL programmeerimisperioodi vahendite kavandamisel osatakse arvestada. Aga eelkõige on vaja tööturu meetmete elluviimiseks planeeritud vahendid eesmärgistatumalt ümber jaotada sh. kasutada Töötukassa vahendeid selgesihilisemalt madalama tööhõivega piirkondadesse töökohtade loomise toetamiseks. Ja seda mitte ainult töötute tööleaitamise osas, vaid selgeid regionaalpoliitlisi suunitlusi silmas pidades sh ka kohapealsete elanike piirkonna töökohtadele meelitamiseks.

Ka kohalikud omavalitsused või omavalitsuste liidud võiksid vastavaid oksjoneid (nt sihtsuunitletud toetusprojektide kaudu hangitud tugifinantseerimise baasil) rakendada või osaleda riigipoolsete vähempakkumiste korraldamisel nii selle planeerimisel kui ka eelarveliste vahenditega (nt sotsiaaltoetuste oodatava kokkuhoiu vahendite arvel). Kui kohaliku omavalitsuse eelarve tugevdamise huvi silmas pidada, siis peaksid uuele töökohale tööleasuvate töötajate maksuosa laekuma kohaliku omavalitsuse eelarvesse st. töötaja peab rahvastiku registri järgi elama vastava kohaliku omavalitsuse territooriumil