MTÜ-d ja Sihtasutused Lääne-Virumaal

Lääne-Virumaal on kaheksa omavalitsust- üks linn ja seitse valda.

MTÜ’de ja SA’de (ei sisalda korteriühistuid) arv omavalitsustes on 15.05.2019 seisuga järgmine:

Omavalitsus             Registreeritud MTÜ’de arv                 Registreeritud SA’de arv
Haljala vald                                     111                                                      5
Kadrina vald                                    64                                                       2
Rakvere linn                                   308                                                     10
Rakvere vald                                    76
Tapa vald                                        136
Vinni vald                                        99
Viru-Nigula vald                              85                                                       2
Väike-Maarja vald                           81
KOKKU                                          960                                                      19

MTÜ’de ja SA’de arv maakonnas on väikeses tõusutrendis, asutatakse rohkem kui likvideeritakse.
Äriregister jälgib MTÜ’de majandusaasta aruande esitamist, kui aruanne on aastaid esitamata, saadetakse ühingule kustutamishoiatuse teade. Majandusaasta aruanne tuleb igal juhul esitada, ka siis kui ühingus sisulist tegevust ei toimu.

Ajakohase info MTÜ’de ja SA’de kohta leiab Äriregistrist.

MTÜ ja SA asutamis-, toimimis- ja lõpetamisinfo leiab veebiportaalist vabaühendustele www.mtyabi.ee

Uuring: vabaühenduste rahastamine kohalikes omavalitsustes on muutunud läbipaistvamaks

SA KÜSK tellimusel viis Tallinna Ülikooli uurimisrühm Maakondlike Arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide abil 2020. aastal läbi uuringu kodanikuühenduste rahastamisest Eesti kohalikes omavalitsustes. Uuringu tulemustest selgus, et Eestis ei ole ühtki kohalikku omavalitsust, kus vabakonna tegevust ühel või teisel viisil rahaliselt ei toetataks.

2020. aasta uuringu tulemustest selgus, et vabakonna rahastamine KOV-ides on nelja aasta jooksul suurenenud ning muutunud selgemaks. Eelmine uuring viidi läbi enne haldusreformi. Kui 2016. aasta tulemuste põhjal ei olnud vabaühenduste rahalise toetamise võimalust 7% omavalitsustest, siis nüüd selliseid omavalitsusüksusi enam ei ole. Uuringu tulemustest selgus ka, et rahastamist puudutava info avalikustamine on üldkokkuvõttes paranenud.
Kui 2016. aasta tulemuste põhjal puudus kodanikuühenduste rahastamise kirjalik regulatsioon ligi kolmandikus omavalitsustest, siis 2020. aastal oli rahastamise kord olemas kõigis analüüsi kaasatud 78 omavalitsuses. Enamik KOV-e on avalikustanud info rahastamise korra kohta ka oma veebilehel ning eraldab raha avaliku konkursi alusel. Arenguruumi on aga toetuste hindamise komisjoni moodustamise korra avalikustamisel, need olid olemas 45% omavalitsusest ja oma veebilehel oli info hindamiskomisjoni moodustamise korra kohta avalikustanud 35% omavalitsustest.

Vabakonna toetamise regulatsioonides on kõige puudulikumalt esitatud taotluste hindamise osa. „Hindamiskomisjoni moodustamise kord on olemas alla pooltes omavalitsustes ning ka infot hindamiskriteeriumite kohta napib. Vabaühenduste esindajate kaasamine rahastamistaotluste üle otsustamisse on samuti pigem harvaesinev – vaid 43% omavalitsustes, kus projekti- või tegevustoetusi vabaühendustele pakutakse, on hindamiskomisjoni liikmete hulka kaasatud ühenduste esindajad,“ ütles Vaike Vainu.

Tulemustest selgus ka, et toetuste saajate avalikustamine on probleemne – vähem kui pooltes KOV-ides, kus projekti- või tegevustoetusi kodanikuühendustele pakutakse, on teave toetuste saajate kohta ära toodud omavalitsuse veebilehel. Samuti on omavalitsused avaldanud vähe infot toetuste kasutamise tulemuslikkuse kohta.

Uuringu raport-raamat on nähtav SIIN.